Hullumaja, ma ütlen, küll. Huvitav, kas mul on õigus siin viriseda praegu, ise ma ju siia ronisin, ja teist korda juba. Samas ei saa salata, et nii väsinud pole ma ikka väga tükk aega olnud. Minu toredale pikale nädalavahetusele on järgnenud 2 päevavalvet, mille jooksul ma just niisama laua taga ei ole vedelenud. Tuli ära asi, mida ma kõige rohkem olen peljanud, ehk siis luumurd. Ja ikka 2 järjest. Eile radius tüüpilises kohas, täna lateraalse malleooli murd. Irooniana mõlemad nädala vanused, ühel lihtsalt polnud valus, ainult käsi nägi imelik välja, teisel oli ilmselt pidev alkoholinarkoos. Radius õnnestus ilusti reponeerida ja kips peale panna. Ise ka ei uskunud, kui kontrollröntgenit vaatasin. Malleooli pärast ma üritasin täna 6 tundi Lapi Keskhaigla ortopeedi telefonile saada, lõpuks õnnestus, ja peab tõdema, et soome ortopeed polnud sugugi jutukam oma eesti ametivennast. Nimi? Otsib pildipangast pildi välja. Kaasuvaid haigusi? Ah alkohoolik ja epileptik? Saabaskips ja nädala pärast kontrollpilt. Ja oligi kõik. Selle aja peale oli patsient arusaadavalt jäljetult kadunud ja õe telefonikõnedele ka ei vastanud. Noh, joodikutel on mõne koha pealt muidugi hämmastav iseparenemisvõime, sellest olen ma ka juba aru saanud.
Üldsegi on siin suhtumine joomaritesse ja joogistesse inimestesse hoopis teistsugune, hellitatakse ja potitatakse neid nagu väikseid lapsi, patsutatakse hellasti põsele ja virisemata kasitakse nende järelt. No ei ole mul kaastunde raasugi, kui mu vastas istub 2,5 promillise humalaga töll, kes on end täis kusnud ja ei suudab möliseda ainult teemal kui mõttetud on tervisekeskused ja et tema laseb ennast ravida ainult Oulu Ülikoolihaiglas ja nii 10 korda järjest, ja mispärast ta rannast vägisi ära toodi? Unustades fakti, et väljas on 0 kraadi ja ta kehatempratuur on 34 ja ambulantsis ta krambitas. Aga tühja sellest. Kusjuures on üsna tavaline, et vastuvõtule satub joogiseid inimesi, see pole veel ometi põhjus neid välja visata ja kainena tagasi kutsuda. Kui ma korra nii tegin ja läksin õele ütlema, et pandagu härrale lahkesti uus aeg kirja, vaadati mind üsna mõistmatul pilgul. Ilmselt sügaval sisimas mõistavad nad kõik üksteist.
Terekest suviselt soojalt Eestimaalt!
Sinu viimast postitust lugedes võin aru saada, et “igav” sul kaugel Lapimaal juba ei hakka ja kui peakski liiga rutiiniks kätte kiskuma, siis hoolitsevad sealsed patsiendid selle eest, et põnevust jaguks.
See on sul huvitav tähelepanek, et sealsed med-töötajad poputavad alkohoolikutest patsiente. Meil on pigem vastupidi. Ei tea, kas on nende kaastunne tingitud sealsetest oludest ja arstiabi kättesaadavuse raskustest või hoopis millestki muust…
Kuidas su RA-, FA-ga ja podagraga allopurinoolile allergilisel patsiendil on läinud? Kas said edasi suunata või anti lihtsalt konsultatsiooni edasiseks ravitaktikas/tegutsemiseks?
Täna on sul pikk 24 tunnine valve ja ma loodan, et see on veidigi rahulikum kui need eelmised!
Meil on siin suviselt soe ilm täna olnud. Kui töölt koju jalutasin, siis oli ilm nii soe, et tundsin ennast oma riietuses nagu karu kuumal suvepäeval. Õhk oli suisa lämbe. Mingil hetkel sadas õhtul isegi vihma, kuid see oli pigem kerge sops ja õhk ei ole sugugi jahedamaks muutunud, vähemalt meil siin Tallinnas. Homseks lubatakse samuti sooja ilma, 20-25 kraadi. Puud muutuvad suisa üleöö rohelisemaks, võrreldes pühapäevaga kui ma Eestisse saabusin, on rohelust kõvasti juurde tulnud. Kevad on täies hoos.
Usun, et see soe tekitab sinus suurt igatsust koju saada ja siin oma kodus toimetada, aias tegutseda….. Pool maikuust saab peagi läbi, nii et palju pole enam jäänud, vaid pool kuud veel :-).
Ole tubli ja pea sealsele hullumeelsele tempole ning kummalistele patsientidele vaatamata vastu!
Tervitades, Lea