Pikk paus on kuidagi sisse lipsanud, aga see ei tähenda sugugi, et mul oleks siin igav olnud. Nädala alguses tuli segastel asjaoludel mulle üks öövalve kohe esmaspävase järel juurde, noh polnud hullu ega ka midagi põnevat.
2 vaba õhtupoolikut ja seadsin oma vaimu juba valmis pikaks nädalavahetuse tööks, aga võta näpust. Nimelt võttis mind rajalt maha üks tõeline, kindlasti saba ja sarvedega, lapi joiku ümisev, pilus mustade silmadega Kuri Viirus. Nii pahupidi pole mind pööratud keskkooliajast saati (säästan meelierutvatest detailidest) ja reede hommikul ei tekkinud kahtlustki, et minust pole mõneks ajaks töölooma. Segadust kui palju, kes teeb ära päevatöö ja kes teeb ära öötöö? Eile hommikul ajasin end jalule, ja istusin tööposti otsa. Rohkelt vett larpides sai päeva õhtusse, kella 2-st öösel sai magada kah. Süüa ei suuda siiani, pidin külmkapis osad asjad silma alt ära tõstma, sest juba nende nägemine tekitab vägeva iivelduse. Pudru ja kurgileiva dieet, jee!
Topeltseadus kehtib, eile päeval toodi tädi kes oli pidanud heaks mõtteks korraga 200 mg diasepaami sisse võtta, koos õluga, loomulikult. Aga polnud hullu, pea oli suht selge ja saturatsioon püsis ilma lisahapnikuta, nii et täna hommikul kobis koju. Öösel toodi üks norra noormees, see oli söönud 15 g paratsetamooli, koos õluga, loomulikult. Kah täitsa kaebusteta, salakavalale paratsetomooliannusele vaatamata ei tahtnud Rovaniemisse edasi minna, lubas täna Norras haiglasse minna. Noh, ega ma kedagi vägisi saata kah ei saa.
Kas ma olen maininud, et siin hakkab vaikselt roheliseks minema? Troopilist soojust jätkus nädalajagu siiagi, aga tulevaks nädalaks lubatakse lörtsi hoopis.